1. Prinditav tööleht sisaldab lühiteksti (ja vastavaid sõnaseletusi) nii lugemistehnika kui funktsionaalse lugemisoskuse arendamiseks.

I taseme tekstid on kirjutatud trükitähtedega, kuid vajadusel saab õpetaja arvutis kirja kerge vaevaga muuta (välja arvatud Hotpotatoese-testides).

 Võimalikud tegevused:

Esmane tutvumine lugemispalaga peaks toimuma üldjuhul koos õpetajaga: selgitatakse uusi sõnu ning loetakse teksti. Lausete ja sõnaühendite sisu avamiseks on I-II tasemel kasutatud ikoonilisi pilte, III keeletaseme tekstides minnakse üle verbaalsele sõnaseletusele.

Sõnade tähenduste täpsustamiseks, uute sõnade aktiviseerimiseks ning sõnavara laiendamiseks on lisatud hargmikud, et näidata sõnade kasutusvõimalusi erinevates ühendites.

Tekstile toetudes leitakse küsimustele vastused. Soovi korral on võimalik need töölehele ka kirjutada.

Tekstist arusaamist kinnitab selles väljendatud mõtte edastamine mingis teises vormis. Kui laps on teksti korduvalt lugenud, uute sõnade tähendust mõistnud ning küsimustele vastused leidnud, siis joonistatakse loetu kohta pilt (kriipsujukud) või skeem. Joonistamise eesmärgiks on muuhulgas ka suhtlussituatsiooni leidmine tekstist ja selle kujutamine graafiliselt.

Tekstianalüüsi käigus leitakse, kes on kõnelejad, mida räägiti jne. Tegelaste kõne kirjutamine jutumullidesse aitab lapsel teadvustada, kes mida ja miks ütles; leida ja kujutada sündmuste ajalist järgnevust ning on abiks teksti hilisemal taastamisel. Ülesande lihtsustamiseks on joonistamisväljadel jutumullid juba olemas.

Näiteks III keeletaseme tekstis Linnas võiks pildikastide täitmine toimuda alljärgnevalt:

Ühise tekstianalüüsi käigus leitakse lõikude kaupa need kohad, kus tegevus toimub: 1. pargis, 2. lillekioski juures, 3. kaupluses, 4. vanaema maja lähedal. Kõigepealt võikski kirjutada kastidesse pealkirjaks tegevuse toimumise koht (esimesse Park, teise Lillekiosk jne.) Seejärel leitakse, kes ühes või teises kohas viibisid, mis tegelastega seal toimus ning joonistatakse konkreetne situatsioon (esimesse joonistatakse park, ema, tütar ja koer; teise lillekiosk, müüja, ema ja tütar jne). Järgmisena leitakse, kes olid kõnelejad, kes mida ja missuguses järjekorras ütles ning hakatakse täima jutumulli (esimesena kõneles ema - seega kirjutatakse, mida ema ütles; järgmisena Ene – mida Ene vastas jne.) Kui tegelased räägivad ühes situatsioonis mitu lauset, siis võiks kõik jutumullid nummerdada. Selleks, et lapsel oleks lihtsam oma joonistust paigutada, ei pea tegelast joonistama otse jutumulli teraviku juurde, vaid võib hiljem ühendada pliiatsijoonega jutumulli ja tegelase. Joonistustele ja täidetud jutumullidele toetudes on lapsel hiljem kergem jutustama õppida